Coachingut võib vajada nii tippjuht kui ka meeskonna juht või tippspetsialist – kõik, kelle töö tulemus sõltub koostööst. Üks peamistest coachingu valdkondadest on enda ja teiste käitumise mõistmine ja mõtestamine.

Osades inimestega töötamise valdkondades, nt psühholoogide puhul, on kohustuslik analüüsida teise spetsialisti abil ka endas toimuvat (kovisioon ja supervisioon). See on oluline selleks, et kontrollida enda mõju, sh näha teisi ilma subjektiivse kõverpeeglita, ning ka ise mitte läbi põleda.

Eestis ei ole juhtide puhul selline eneseanalüüs ja ka maandamine aga veel eriti kombeks. Siiski on juhil palju olukordi, mille puhul just organisatsiooni väline partner kui peegel on vajalik. Näiteks on juhi puhul oluline empaatia – samas peab juhil olema teadlikult juhitav “konteiner”, et enda meeskonna liikmete muresid mitte ise kandma jääda. Samuti peab juhil olema pikaajaline visioon – kuid järjepidev pikaajalise visiooni poole liikumine võib nõuda pikaajalist ebaedu talumist.

Coaching toetab juhi enda tasakaalu, juhtimiskvaliteeti ja arengut. Tark juht õpib coachingul käies ka ise enda meeskonda arendavalt juhtima!

Coachingu üldise põhimõttena ei pea coach olema coachitavast kompetentsem tema ärivaldkonnas. Küll aga on abiks vastava ärivaldkonna tundmine. Oleme valdavalt töötanud müügiorganisatsioonidega.

Coaching on personaalne protsess, mis kujuneb vastavalt vajadustele. Coachingu protsessi võib toetada ka loov-treeningu meetodite kasutamisega.