Praegune peale sunnitud kodukontoritesse eraldumine ei pruugi olla risk ja ajutine kannatus, vaid see võib olla võimalus minna kiirendatud korras uuele juhtimissüsteemile. Isejuhtimine ei pruugi aga päris ise juhtuda – kuna tuleme väga pikalt kestnud hierarhilise organisatsiooni mudelist, siis ei ole loomulik meile enam loomulik.

Jah, just nimelt loomulik. Holistilist organisatsiooni võib nimetada ka terviklikuks ehk loomulikuks, evolutsioonilist missiooni täitvaks. Sellisel põhimõttel toimivad maailmas kõik organismid – taimed, loomad ja isegi viirused – välja arvatud üks liik, inimene!

Me oleme ühelt poolt väga palju arenenud, kuid teiselt poolt enda elukorralduse üle-mõelnud ja üle-reguleerinud, seega ei toimi meil enam evolutsioonilised instinktid. Aga see ei pea nii olema – selleks, et jõuda praegusele teadlikkuse ja võimekuse tasemele, on lihtsalt tulnud teatud koolitükid ja lastehaigused läbi teha ning nüüd on võimalik arenguspiraali järgmisel ringil loomulikkuse juurde tagasi tulla.

Mis see isejuhtimine siis ikkagi on

Alustan sellest, mis isejuhtimine ei ole. Isejuhtimine ei ole range vertikaalne hierarhia, kus igal ülevalpool olijal on järjest rohkem õigus. Isejuhtimine ei ole mikromanageerimine, usaldamatus ja teiste töösse sekkumine. Isejuhtimine ei ole teostajale peale sunnitud, talle mõttetu ja väärtusetu tegevus. Isejuhtimine ei ole paindumatu konveieri tüüpi protseduur, kus pika analüüsiga püütakse leida ideaalne tööde korraldus ja siis see nii ka jääb, sest nii on ju asjad kogu aeg käinud. Isejuhtimine ei ole… seda loetelu võib veel pikalt jätkata, kuid oluline on veel see, et isejuhtimine ei ole reeglitevaba anarhia, kus kõik teevad seda, mis parasjagu pähe tuleb ning ei hooli sellest, kes ja mis nende ümber on. Isejuhtimine ei ole kaos, aga see ei juhtu iseenesest!

Kas isejuhtimine on sama, mis agiilsus

Jaa-jaa, isejuhtimine on see IT-firmade värk – kuidas selle teine nimi nüüd oligi, agiilsus, eks?

Esiteks, agiilsus on projekti teostamise viis – jaga tegevused võimalikult väikesteks ellu rakendatavateks tükkideks, tee üks tegevus ära, vaata, mis tulemus tuli ja õpi ning sellele vastavalt vali ja teosta järgmine tegevus. Seega paindlikkus ja õppimine. Agiilsus iseenesest ei määra aga organisatsiooni juhtimissüsteemi – seda, kuidas seatakse eesmärke, kuidas määratakse rolle ja kuidas omavahel suheldakse. Küll aga sõltub agiilsus organisatsiooni juhtimissüsteemist – autokraatse juhtimiskultuuriga organisatsioonis ei ole võimalik agiilselt toimida. Siin on tõesti hea võtta näite arvutite maailmast – isejuhtimine (holistiline organisatsioonikultuur) on nagu arvuti operatsioonisüsteem, agiilsus on üks rakendus-äpp, mis seal peaks töötama. Sellega me oleme ju harjunud, et uuemad programmid keelduvad 10 aastat vanal Windowsi süsteemil töötamast.

Teiseks, isejuhtiine ei ole ainult IT-firmade värk. Kõik organisatsioonid, kus inimene on midagi rohkemat kui kehva tootmisliini pikendus, saavad samm sammult isejuhtimise põhimõtetest kasu. Kui Sinu töötajad mitte ei korda mõtlematult täpselt sama liigusust, vaid peavad ka mõtlema ning otsustama, siis ongi aeg neile järjest rohkem ise otsustamise võimalust anda – anda neile võimalu ise ennast juhtida.

Alustada mõtlemisest

Nüüd oleks õige aeg küsida, et mis need isejuhtimise tööriistad täpselt on, juhend läbi lugeda ja käima panna. Esimesena tuleb praegust kodukontoritesse isoleeritust arvestades pähe, et kui on ühine virtuaalne infokeskkond ja suhtluskanal, siis ongi juba peaaegu isejuhtimine.

Isejuhtimisega, nagu kõigi teiste muutustega on aga nii, et tööriistakast tuleb kõige viimasena. Sellele eelneb meie enda mõtlemine – kas suudame muutuse vajadusest ja uuest seisundist nii palju aru saada, et me mitte ei võitle selle vastu, vaid julgeme proovida. Kui me oleme juba enda mõttega valmis edasi liikuma, siis tuleb harjutada oskuseid. Enamus asju on tehtavad paberi-ja-pliiatsiga – see on ebaefektiivne, kuid nii saame me nende olemusest kõige paremini aru. Ja kui sisu selge, siis saab võtta appi tööriistad, mis suurendavad efektiivsust.

Üht õiget teed ei ole – katseta

Nagu enamus maailmast ei ole must-valge ja rangete piiridega, nii pole seda ka organisatsiooni juhtimissüsteem. Seega ei pea arvama, et isejuhtimine tuleb koheselt kasutusele võtta täies ulatuses. Samuti ei ole isejuhtimine „üks-suurus-sobib-kõigile“. Sa pead otsima ja katsetama. Sellest, mis ei tööta, saad kiiresti aru. Analüüsi, õpi, kohanda ja katseta uuesti. Sellega, mis töötab, jätka.

Isejuhtimise üks omadusi on see, et see ei saa iialgi päris valmis – nii nagu kogu elu meie ümber. Alustasime sellest, et oleme ennast inimestena mänginud range hierarhia ja jäikade protsesside tupikseisu. Meile ei meeldi seega muutused. Aga reaalne elu meie ümber muutub pidevalt. Näiteks covid-19 viirus on mõne kuuga väga palju muteerunud. Et olla vähem haavatavad, peame ka meie muutuma. See võib tunduda ebamugav ja riskantne, kuid võib-olla ka võimalus!




JuhtimisRetke blogid teemadel: Juhtimiskoolitus, Juhtimiskonsultatsioon, Coacing, Strateegia, Visioon, Missioon, Juhtimisstiilid, Juhtimissüsteem, Liider, Eestvedamine, Meeskonnatreening, Meeskonnakoolitus, Meeskonnatöö, Seikluskoolitus, Eneseareng, Loovus, Motivatsioon