Viimaste nädalate jooksul toiminud covid-19 levik on jõuliselt muutunud seda, mis on üldse oluline. Paljud asjad on enda tähenduse kaotanud, paljusid asju vaadatakse üle. See võib anda ka uusi võimalusi, aga vaid juhul, kui oleme selleks valmis. Kas oleme valmis usalduseks?

Mõned nädalad tagasi arutasime „Miks meeskonnad ebaõnnestuvad?“ ja tõime välja, et meeskonna koostöö tulemuslikkus on ahel, mille alguses on usaldus. Nüüd on usaldus saanud palju olulisema tähenduse. Riigid ei saa epideemia tingimustes enam üksteist usaldada ning sulgevad enda piire. Firmad ei saa enam enda kliente usaldada ja sulgevad teenindusi. Meeskonnad ei saa enam üksteist usaldada ja inimesed lähevad kodukontoritesse.

Kapseldumine pole lahendus

On selge, et oleme enda maailma ise ehitanud liiga hapraks ja ilmselt ei saa enam kõike ja kõiki nii palju usaldada. Usaldus tuleb välja teenida, see vajab tõestamist. Ma loodan, et maailm ei kaldu pendli efektina nüüd täielikku usaldamatusesse ja kapseldumisse. Praegune olukord annab kahjuks võimaluse õhutada võõraviha. Aga see viirus ei küsi, mis keelt inimene räägib ja mis on tema nahavärv!

Usaldus algab iseendast

Kui oled valinud, et Sa ei kapseldu enda elevandiluust torni, vaid suhtled teiste inimestega ja teed nendega koostööd, pead suutma ka usaldada. Ja kui tahad, et see usaldus Sind ei petaks, pead ilmselt lisaks kõhutundele ka mingeid ratsionaalseid usalduse reegleid kasutama. Pead esmalt usaldama iseennast ja olema usaldusväärne ka teistele.

Reeglid tähendavad kultuuri

Ühiskonnas ei ole üks rahvus või rass vähem usaldusväärne kui teine. Neil on lihtsalt erinevad reeglid, erinev kultuur. See, mida me saame üldiselt eeldada endaga samas kultuuriruumis elava inimese puhul, ei pruugi teises kultuuris iseenesest mõistetav olla. Ja sageli oleme pettumuses süüdi pigem meie ise, sest me ei arvestanud teise kultuuriga.

Sama kehtib ka organisatsioonides. Igal firmal ja meeskonnal on oma väärtused ja kultuur. Kui ametlikke väärtuseid ja kultuuri ei ole (või on need küll kirja pandud, kuid unustatud), ei tähenda, et neid olemas ei ole. Kultuur ja väärtused ehk toimimise reeglistik on olemas igal juhul, kuid küsimus on selles, kui ühtne see on ja kas see on juhi tööriist või vastupidi, juhi jaoks nähtamatu ja kontrollimatu.

Kriis kiirendab muutuseid

Kui tagasi tulla usalduse juurde, siis paljud juhid, kellel on võimalik olnud enda töötajad kodukontorisse saata, on ilmselt olnud usalduse dilemma ees. Ühelt poolt, kas usaldada, et töötajad on enda tervise kaitsmisel olnud hoolikad ja töötada tavapäraselt kontoris edasi või teiselt poolt, saata inimesed kodukontoritesse, vähendada nakatumise riski, kuid usaldada, et inimesed kodukontoris ikka korraliku tööalase panuse annavad.

Kuna olud meie ümber muutusid nii kiiresti ei saanud paljud juhid seda usalduste dilemmat ilmselt lõpuni mõeldagi – väliskeskkond tegi otsuse meie eest ära. Aga ma väga loodan, et selline mõningal määral peale sunnitud otsus osutub nii mõnelegi juhile meeldivaks üllatuseks. Võib selguda, et kui seni on paindlikku töökorraldust ja isejuhtimist peljatud, siis tegelikkuses on meeskond selleks valmis.

Isejuhtimine eeldab eesmärkide ja rollide selgust

See, et inimesed ise enda tööga kodukontoris hakkama saavad, on võimalik muidugi ainult siis, kui inimestele on loodud võimalus ise enda tööd teha. Isejuhtimine eeldab selgeid eesmärke ja rolle (vastutusi ja õiguseid) ning kommunikatsiooni.

Head kriisi ei tohi lasta raisku minna

Iga kriis annab võimaluse õppida ja kohanduda – väljuda kriisist targema ja tugevamana. Loodetavasti on meil kõigil piisavalt jõudu seda õppetundi kasutada. Näiteks anda sõnale usaldus uus tähendus!




JuhtimisRetke blogid teemadel: Juhtimiskoolitus, Juhtimiskonsultatsioon, Coacing, Strateegia, Visioon, Missioon, Juhtimisstiilid, Juhtimissüsteem, Liider, Eestvedamine, Meeskonnatreening, Meeskonnakoolitus, Meeskonnatöö, Seikluskoolitus, Eneseareng, Loovus, Motivatsioon