JuhtimisRetk – tähendus

Palun küsi enda käest kaks lihtsat küsimust: mis on Sinu tegelik eesmärk? ja mida Sul selle saavutamiseks vaja on? Kas need vastused annavad Sinu elule tähenduse? Kas siis, kui Sinu lapselapsed ühel hetkel Sinu käest küsivad, kas Sa oled olnud õnnelik, saad vastata JAH!

Organisatsiooni ja meeskonna juhtimise juures on järjest rohkem räägitud tähendusest. Mis on ülim eesmärk, miks me midagi teeme? Miks me teeme seda koos, siin selles meeskonnas – organisatsioonis? Millist tähendust ja väärtust me loome enda klientidele? Oleme korduvalt kasutanud Jaapani vanasõna “Visioon ilma tegevusplaanita jääbki unenäoks, aga tegevusplaan ilma visioonita on õudusunenägu”. Organisatsiooni prioriteetide seadmise puhul küsime, mis on WIG (eng. Wildly Important Goal) – ilma mille saavutamiseta kaotab kõik ülejäänu mõtte!?

Kui sageli Sa aga iseenda puhul küsid – miks? Miks ma seda teen? Kas see on tegelikult ka oluline? Kas see omab näiteks 10 aasta pärast ka tähendust?

2-3-aastastel lastel on „ei-miks“ periood. See on vanus, kus lapse eristumine ja eneseteadvus jõuab nii kaugele, et ta muutub „tüütuks“, sest ühelt poolt hakkab ta vanemate ja muu välise vastu protesteerima (jonnima) ja teiselt poolt tahab ta kõike teada. „Ei-miks“ on väga võimas arengu mootor.

Meie ühiskonnas peeti väga kaua normaalseks, et laps muutub mõistlikuks ja kuulekaks – et ta ei vaidle ja ei küsi. Meie kooli ajal oli „ei-miks“ käitumine kindlaks pahanduste garantiiks. Miks-küsimused õõnestasid nii õpetaja isiklikku autoriteeti, kui ka üldist poliitilist ideoloogiat. Seega on meist iseendalegi teadmata „ei-miks“ enamasti välja kasvatatud.

Teise tõuke „miks“ küsimuste kadumisele on üllatuslikult andnud viimase paari sajandi teaduse areng. Teadus on võimaldanud järjest rohkem selgitada „kuidas asjad käivad“. Me suudame väliste vaatlustega ja matemaatika abil kirjeldada väga paljusid nähtuseid meie ümber, peaaegu kuni elu tekkeni välja. Teaduse ja tehnika areng on võimaldanud meil eristuda maagilisest ja müütilisest. Kristlikus maailmas on poliitika ja ühiskonna korraldus ammu religioonist lahutatud. Me oleme oma elu ära ratsionaliseerinud, osates järjest põhjalikumalt kirjeldada „kuidas asjad käivad“. Samas küsime me järjest vähem „miks“.

Mõned päevad tagasi kuulsin raadiost põnevat mõttekäiku kunsti rollist tänapäeva ühiskonnas. Meil on levinud seisukoht, et esmatähtis on majandus töös hoida ja kui selle kõrvalt raha üle jääb, siis saab seda veidi ka kunstile ja kultuurile jagada. Ja siis meenutati üht huvitavat seika inimkonna ajaloost. On leitud, et eel-ajalooliste koopajoonistuste ja muude kunstiesemate loomisel on kasutatud väga keerukaid tehnikaid ja tööriistu. Sama keerukusega tööriistad võeti praktiliste jahi- ja põllumajanduse juures kasutusele mitukümmend tuhat aastat hiljem. Seega on inimkonna arengu juures kunst kui suurem tähendus liikunud väga palju ees igapäevase elukorralduse protsessidest. Kunstilisse visiooni pandud tähendus on meid toonud siia, kuhu me nüüdseks jõudnud oleme.

Olles ise tugevalt analüütilise taustaga on mulle iseloomulik kõike enda ümber süstematiseerida. Selle juures on peamine kasutatav küsimus „kuidas asjad käivad“. Nii saab näiteks välise vaatlusega kirjeldada organisatsiooni protsesse. Aga ühel hetkel jääb see kirjeldus kitsaks ja on vaja küsida „miks“. Ja seda ei saa enam teha välise vaatlusega, vaid tuleb astuda dialoogi. “Miks” annab asjadele tähenduse.

Kui tahta selle insener-tehnilise „kuidas asjad käivad“ ja loova-tähendusliku „miks“ vahekorra kohta näidet tuua, siis võime võtta mistahes eseme meie ümber – näiteks tooli. Me saame teaduslikult seda mõõta ja kaaluda, tuua välja selle füüsikalised ja keemilised omadused elektroni tasemeni. Aga kõik see ei ütle meile mitte midagi selle kohta, mis selle elektronide kogumiga teha saab! Alles inimese loov-tähenduslik lähenemine annab sellele nime „tool“ ja funktsiooni „istumine“.

Integraalne arengu mudel peab oluliseks tasakaalu nelja sektori vahel, mis moodustuvad kahest teljest: sisemine-väline, isiklik-kollektiivne. Nagu tooli puhul pole võimalik lõputult ainult üht jalga kasvatada, pole ka arengu puhul võimalik teab kui kaugele jõuda, töötades ainult ühes sektoris – selleks, et jätkuvalt areneda, tuleb võrdväärselt edasi liikuda kõigis sektorites.

Seega püüame me ise koolitajate ja konsultantidena kõiki neid nelja sektorit tasakaalus hoida. Ühelt poolt olles meisterlikud selles „kuidas asjad käivad“ ning samas süvenedes ja aidates teistel järjest rohkem mõista tähendust „miks“.

Nii soovime me ka JuhtimisRetkel seda võimalust pakkuda enda arengut väärtustavatele juhtidele. Soovime anda keskkonna, et töötada enda jaoks tähenduslikult oluliste küsimustega, mis on Sinu kui juhi jaoks tegelikult oluline? Mida Sa soovid juhina saavutada? Kas Sa kasutad enda ja teiste aega efektiivselt?

Kui need küsimused on Sul mõtteis mõlkunud, siis liitu meiega enneolematul 2020. aasta JuhtimisRetkel ehk 7-päevasel juhtide enesearengule pühendatud jalgrattamatkal Gruusia mägedes ja külades.




JuhtimisRetke blogid teemadel: Juhtimiskoolitus, Juhtimiskonsultatsioon, Coacing, Strateegia, Visioon, Missioon, Juhtimisstiilid, Juhtimissüsteem, Liider, Eestvedamine, Meeskonnatreening, Meeskonnakoolitus, Meeskonnatöö, Seikluskoolitus, Eneseareng, Loovus, Motivatsioon