JuhtimisRetk – reaktsioon või otsus

Aitäh, et Sa mulle meenutasid, et ma olin otsustanud käituda teisiti. Kui nüüd tagantjärgi vaadata, siis ma ei jõudnud sel hetkel mõelda, mida ma teen, vaid lihtsalt reageerisin harjunud viisil, kuigi ma tean küll, et selline käitumine on ka mulle endale kahjulik. Aga muutus võtab lihtsalt aega – palun müksa mind ka edaspidi, kui ma ise ennast ei märka.

Kui tihti on Sul selliseid vestlusi olnud? Kui on, siis oled Sa väga õnnelik inimene! Sina ise ja Sinu vestluspartner usaldate teineteist ja olete teadlikud sellest, et harjumusel on väga suur jõud ning selle muutmine nõuab kohalolekut. Nii sellise tagasiside andmine kui vastu võtmine on suur väljakutse! Aga see on hädavajalik, et parandada enda suhete kvaliteeti ja areneda nii tööalaselt kui ka isiklikus elus, sest vähesed suudavad näha enda kõrvu ilma peeglita.

Reaktsioon või otsus

Kuidas Sina juhina soovid käituda – kas enda otsuste järgi või reaktsiooni alusel, mida Sa teadlikult ei kontrolli? Mis Sulle enam kasu toob?

Meenutame, et reaktsioon toimib tänu kiirele mõtlemisele. See kujunes välja meie kõige kaugematel eellastel eesmärgiga elus püsida. Seega toimivad meie reaktsioonid ülimalt efektiivselt, kuid neil on üks puudus – nad ei pruugi kokku langeda meie otsustega, mida me tegelikult saavutada ja teha soovime. Teadliku otsuse järgi käitumist juhtiv aju osa on aeglasem (aeglane mõtlemine) ja kui meil aega piisavalt ei ole, siis jõuab reaktsioon otsusest ette ja „tahtsime parimat, aga välja tuli, nagu tavaliselt“.

Reaktsioonide lõks

Lisaks sellele, et rektsioonid ei lase meil muutuda (käituda meie otsuste järgi), võivad meie reaktsioonid viia meid ka täiesti vale käitumiseni. Reaktsioon kujuneb näiteks paljuski meie varasema ettekujutuse alusel. Seega ei hinda me tegelikult seda olukorda, kus me hetkel oleme, vaid reageerime varasemate, sarnaseks peetavate olukordade alusel. Aga need ei pruugi tegelikult sarnased olla – meie aju lihtsustab aeg-ajalt üle!

Seda, et meie aju tegelikkust vastavalt loodud taustale moonutab, kasutatakse meie ümber iga päev halastamatult ära alates turundusest kuni poliitikani. Meile luuakse taust (ankrud ja normid), mis töötab selle nimel, et me reageeriks soovitud moel. Meile antakse ette isegi vastus, miks me nii otsustasime, et saaksime seda otsust kui head ratsionaalset valikut põhjendada nii teistele kui iseendale.

Mida otsustada

Selleks, et enda harjumusi (reaktsioone) muuta, peab muudetavat olema piisavalt vähe, muidu ei käi jõud sellest üle. See peab olema selge ja nähtav. Kui tahame toetada teiste inimeste muutumist (näiteks meeskonna tulemuslikkust), siis peavad eesmärgid ja põhimõtted olema meeskonnale pidevalt nähtavad ning progress regulaarselt arutusel. Lihtsus tähendab seda, et meil ei ole korraga rohkem kui 3 olulist asja – kui olulisi asju on rohkem, siis ei ole tegelikult enam mitte miski oluline.

Iseenda puhul on hea alustada sellest, kuidas ma tahan, et teised inimesed mind näeksid. Küsi enda käest, mis on need 3 asja, mida teised inimesed minu kohta räägivad, kui mind ruumis ei ole. Miks on oluline minu kuvand just siis, kui mind kohal ei ole? Sest enamus mind tööalaselt puudutavaid otsuseid kipuvad sündima aruteludes, kuhu mind ennast ei kutsuta!

Miks ma nii mõtlen

Seega, meie tegevuste tulemuslikkus suureneb oluliselt, kui me suudame õigel ajal mitte lihtsalt reageerida, vaid ka teadlikult otsustada. Aga ka meie mõtlemine ja otsused vajavad mõni kord täpsemat analüüsi. Meie otsuste kvaliteet paraneb veel märgatavalt, kui suudame enda käest küsida, „miks ma nii mõtlen“. Veelgi enam, olla avatult uudishimulik, kuidas teised mõtlevad.

Üks hea viis selleks on vaidlused, aga ka niisama vestlused. Millega Sa sel ajal tegeled, kui Sinu vestluspartner räägib? Sageli pigem enda mõtetega – valmistad ette enda järgmist lauset ja ootad, et teine vait jääks ja saaksid ise rääkida. Kas tuleb tuttav ette? Ka see on omal moel lihtsalt üks halb harjumus ja halvasti kontrollitud reaktsioon. Ise rääkides ei saa me reeglina mitte midagi uut teada – saame seda ainult teisi tähelepanelikult kuulates ja mõista püüdes.

Üks minu poolt lugupeetud juht omas head praktikat, et kui ta enda äripartneriga vaidles, siis hetkel, kui tundus, et mõlemad pooled olid suure osa enda argumentidest ära esitanud, vahetasid nad omavahel rollid ja hakkasid vaidlema enda eelmise seisukoha vastu.

Radikaalne tõde ja läbipaistvus

Maailma ühte suurimat investeerimisfondi juhtinud Ray Dalilo on öelnud, et tal hakkasid asjad õiges suunas liikuma peale seda, kui ta hakkas enda käest kriitiliselt küsima, miks ta nii mõtleb. Kuidas ta sinna jõudis, saad vaadata siit.

Ray kirjeldab enda otsustusmeetodit kui osa masside tarkusest. Ta tegi enda meeskonnas seisukohad läbipaistvaks. Kui midagi arutati, siis esitasid kõik enda seisukoha. Seejärel hindasid kõik teiste sisukohta, pannes ausalt kirja, mis nad sellest arvavad ja pannes ka hinde (1-10), kui palju nad seda seisukohta toetavad. Selle käigus avardus märkimisväärselt inimeste arusaam, et teised inimesed võivad mõelda hoopis teisiti.

See meetod on muidugi ainult tugevatele, sest selline oma tegeliku arvamuse ja hoiaku avaldamine nõuab usaldust. Aga kusagilt tuleb alustada!

JuhtimisRetk on arengu keskkond Sulle, kus turvaliselt enda reaktsioonide kohta tagasisidet saada, neid mõtestada ja ka teha otsuseid, mille osas püüda enda reaktsioone teadlikumalt kontrollida ja vastavat käitumist muuta.

JuhtumisRetke kohta uuri täpsemalt SIIT