JuhtimisRetk – kohalolek

Kas Sa oled mõnikümmend aastat tagasi tehtud filme vaadates imestanud, kuidas seal kõik nii aeglaselt kulgeb? On hinnatud, et meie elu tervikuna on viimaste aastakümnetega mitmeid kordi kiirenenud. Aga kas me suudame selle kõigega sisuliselt kaasas käia, kas suudame kohal olla ja elust tegelikult osa võtta?

Kohalolekuga seondub täpsem termin “mindfullness“. Jäta see moesõna hetkel kõrvale ja mõtle, kui palju Sa igal hetkel tegelikult kohal oled? Mida kohalolek üldse Sinu jaoks tähendab? Autoga tänaval sõites registreerime me teadlikult ainult 5% sellest infost, mida me enda meeltega tegelikult haarame! Rohkem kui 50% meie tegevustest ei ole tegelikult meie teadlik otsus, vaid seda juhivad meie motoorika ja refleksid. Samas tahaks me öelda, et loomulikult oleme me enda elust täiel määral teadlikud ning juhime enda otsuseid ja tegevusi ise.

Meie aju loob mõtlemise vigu

Inimese mõte hüpleb – meil on ööpäevas ligikaudu 50 000 mõtet! Paljud neist mõtetest ilmuvad meie teadvusesse täiesti teadmata põhjusel, on korduvad, lühiajalised ja täiesti väärtusetud – lihtsalt võtavad meie ressurssi. Sageli oleme enda mõtetega ajast kas ees või siis hoopis kinni minevikus ning seega ei näe, mis on meie nina ees just praegu.

Ja seega me ka reageerime sageli ilma tegelikult järele mõtlemata – me nö tulistame huupi, valides üpris juhuslikult kahe äärmuse vahel: jah/ei, suurem/väiksem, kallim/odavam. Seda nimetatakse ka “kiireks mõtlemiseks”. Aga see tähendab, et me ei võta endale aega viis korda küsida “miks?”, ei mõtle asjade üle sügavamalt järele (“aeglane mõtlemine“).

Kui küsimus on liiga keeruline ja me ei jõua sellesse süveneda, siis asendame me selle (sageli seda ise teadvustamata) lihtsama küsimusega, ja seega tegutseme tegelikult vale otsuse alusel. Seda kiiret mõtlemist juhivad paljuski emotsioonid ja meie algeline „krokodilliaju“.

Miks me seda kõike üldse teeme?

Ja nii võibki juhtuda, et me ei ole lisaks välise märkamisele tegelikult kontaktis ka enda kehaga (PhQ), enda tunnetega (EQ) ja mõtetega (IQ). Kas me seda tahamegi? Kui midagi korrast ära on, siis palume see tablettidega korda teha. Aga kui keha võib olla saab isegi lühiajaliselt väliselt parandada, siis mida see tähendab, kui usaldame ainult välise abi kätte enda emotsioonid ja siis ka mõtted?!

Infot meie ümber on järjest rohkem ning kõigega lihtsalt ei ole võimalik tegeleda. Kuna väline kiirus matab meid enda alla, siis oleme tegelikult järjest pealiskaudsemad nii teiste kui iseenda suhtes. Mille nimel me kiirustame?

Kiirus on iseenesest suhteline. See, kui me püüame enda kiirust kontrolli alla saada, ei tähenda veel, et me kogu enda mõtlemise ja tegutsemise juures suisa uimaseks peaks jääma. Pigem on see enda tempode reguleerimine.

Näiteks läbirääkimiste puhul on ülimalt tähtis osata säilitada väline rahu ka hetkel, kui meie sisemus väga intensiivselt nii emotsioonide kui mõtlemisega töötab. Ja ka vastupidi, Ott Tänak suudab säilitada enda mõtete selguse ja põhjalikkuse ka väga kiiresti liikudes.

Seega, meie sisemine ja väline tempo on erinevad. Samuti on hea, kui suudame hoida erinevad enda tempod erinevate protsesside osas: palliplatsil kiire – restoranis rahulik.

Selleks, et midagi hästi teha, peab valima ja ülejäänu elimineerima

Kui tahame iseenda elus nii enda kui teiste jaoks väärtuslikult osaleda, siis peame valima, millega me päriselt tegeleme, kus me parasjagu kohal oleme. Ja siis võimalikult palju elimineerima kõike ülejäänut.

Selle juures on meie kogemusel matkamine ideaalne võimalus. JuhtimisRetke idee sündiski äratundmisest, et näiteks jalgrattaga kaugel mägedes matkamine annab ühelt poolt väga palju kogemusi juhtimise ja meeskonnatöö jaoks. Samas on matk sageli lihtsustatud, nö ühemõõtmeline elu mudel, kus ei ole vaja eriti palju probleeme lahendada. Kogu grupp liigub enamasti ainult ühises ruumis ja väliseid häirijaid on minimaalselt.

Mõningane füüsiline pingutus ja ebamugavus on osalejatele andnud ka hea võimaluse saada parem kontakt enda keha ja emotsioonidega. Samas suurendab muutunud keskkond meie valmisolekut avatult ümbritsevat märgata ja toob meid harjumuspärastest mustritest välja. Ja meil on piisavalt aega kõige selle üle teatud distantsilt järele mõelda.

Nii on iga meie matk midagi õpetanud ja toonud muutuseid ka igapäevasesse ellu tagasi tulles. On suurendanud teadlikkust ja võimet enda elu tulemuslikumalt ja nauditavamalt elada.

JuhtumisRetke maagilises Gruusias alustamegi kohaloleku teemaga – uuri täpsemalt SIIT