JuhtimisRetk – teadlikkuse tasakaalus areng

Sportlase peamine töövahend tundub olevat tema füüsiline jõud ja osavus, kuid reeglina jäävad tal tulemused saavutamata, kui ta ei suuda emotsionaalselt tugev ja enda mõtetes tark olla. Täpselt sama moodi baseerub äriline edukus lisaks intellektuaalsele tarkusele emotsionaalsel intelligentsusel ja füüsilisel vormil. Kuidas neid kõiki tasakaalus hoida ja arendada?

Me usume, et areng ei ole kvantitatiivne (järjest rohkem ja kõrgemale), vaid aeg-ajalt tuleb arengus pöörata ka kvalitatiivselt uus lehekülg – soovida, teha ja saavutada midagi uut.

Areng tähendab meie jaoks peamiselt teadlikkuse kasvu – Sa saad iseendast ja maailmast järjest täpsemini aru, suureneb väärtus-tähendus ning Sa oled ise tulemuslikum ja Sinu suhted on õnnelikumad. Teadlikkust on nimetatud ka spirituaalsuseks (SQ).

Teadlikkuse tasakaalustatud areng toetub ühtviisi kolmele alumisele kihile: füüsiline, emotsionaalne ja vaimne.

Sportlane vajab maksimaalse füüsilise tulemuse sooritamiseks arenenud emotsionaalset võimekust, näiteks enesekontroll, pühendumine, usaldus, meeskonnatunne ja empaatia. Ja nii emotsioone kui füüsist saab teadlikult juhtida ikka vaid vaimselt (intellektuaalselt) – need on meie mõtted ja otsused, teadmised ja analüüs, eesmärgid ja fookus.

Täpselt sama moodi usume, et äriline edukus baseerub lisaks intellektuaalsele tarkusele (IQ) emotsionaalsel intelligentsusel (EQ) ja füüsilisel vormil (PhQ). JuhtimisRetkega soovime juhtidele pakkuda nii keskkonda kui sisu just tasakaalustatud arengu jaoks – me nii arendame kui kasutame kõiki neid kolme valdkonda.

Ärijuht, kes tahab ka homme edukas olla, ei tohi füüsist unarusse jätta.

Kuigi inimkond on viimase sajandi jooksul vabanenud kurnavast füüsilises tööst, sõltume me enda füüsisest senisest rohkemgi. Raske on vaimselt silmapaistvat tulemuste teha, kui meid vaevavad haigused, valud, unisus, nälg, külm-palavus, väsimus jne.

Meie jaoks on oluline enda füüsist nii palju tunda, et see ei vajaks liigset tähelepanu, vaid annaks meile vabaduse. See võib olla muna-ja-kana küsimus, kuid seal on siiski oluline sisuline vahe, kas füüsis juhib meie mõtteid või mõtted meie füüsist. Näiteks kas see, mida me sööme, mõjutab, kuidas me mõtleme või see, mida me mõtleme juhib iseenesest seda, mida me sööme. Kas oleme enda füüsilisest kehast nii palju sõltumatu ja samas teadlikult hoolivad, et saame seda parimal moel enda eesmärkide saavutamiseks kasutada.

Emotsioonide olulisust juhi puhul on raske üle hinnata.

Meie füüsiline keha on ka vahend, mille kaudu me saame kogemusi ja ennast väljendame. Samuti on meie füüsis ja emotsioonid väga tihedalt üksteisega seotud – emotsioonid panevad meil näiteks käed värisema ja samuti saame enda füüsilise keha kaudu ligipääsu enda alateadvuse juurde.

Emotsionaalsest intelligentsusest on palju räägitud, kuid kui osavad me selles praktiliselt oleme? Kas Sinu mõtlemine saab alati emotsioonide üle kontrolli? Meie emotsioonid on alati kiiremad kui mõtlemine – nii oleme me füüsiliselt välja kujunenud, et ellu jääda.

Emotsioon, mille algne tähendus oli „kõrvale liikumine“, aitas meie eellastel iga ilmuvat objekti kiiresti märgata ja liigitada kolme gruppi: A. kas ta tahab mind ära süüa; B. kas mina saaks teda ära süüa; C. kas temaga saaks sugu jätkata. Krokodillil käib see siiani nii – inimese aju on aga muutunud keerukamaks, kuid meil peab olema piisavalt turvalist aega, et need enam arenenud aju osad suudaks primitiivselt ajult juhtimise üle võtta (vt Kiire ja aeglane mõtlemine).

Emotsioonid võivad muidugi kas sisemiste läbielamiste või väliste ravimite mõjul väheneda, kuid üldjuhul vähenevad samal määral nii negatiivsed (häirivad) kui positiivsed (rõõmustavad) emotsioonid. Seega, emotsioonid on meil kõigil ja mida rohkem, seda elusamad me oleme, kuid on hea, kui me suudame enda emotsioone teadvustada ja juhtida. Mitte lasta emotsioonidel domineerida meie otsuste ja tegevuste üle, vaid neid emotsioone lihtsalt ühe iseenda ja maailma tunnetuse viisina kasutada.

JuhtimisRetk võimendab ja avab arengut.

Füüsiline liikumine ja uus keskkond annavad kiire igapäevarutiinist eemaldumise võimaluse ja annab palju uusi emotsioone. Kui sinna lisada veel teiste inimestega suhtlemine ja mõtlemine, siis saamegi võimsa arengukeskkonna, kus iseendast juhina vahekokkuvõtet teha, seada uusi sihte ja suurendada valmisolekut nende saavutamiseks.

Sina ise oled kõige olulisem inimene, keda sa juhid – võta endale aega!