Kas agiilsus ja järjepidevus on vastandid?

Kuulan, kuidas ettevõtete juhid räägivad järjest rohkem, et maailm meie ümber muutub nii kiiresti, et enam ei olegi mõtet mingeid pikemaajalisi sihte seada, vaid on vaja olla agiilne. Kui aga vaatan, kuidas nende äri toimib, siis ei näe seal mitte agiilse lähenemise efektiivsust ja pidevat arengut, vaid pigem närvilist tõmblemist, mille tulemusena organisatsioon edasi küll ei liigu.

Agiilsusest kirjutasin eelmsies blogis „Kas agiilsus on mööduv mood“. Nüüd tulen eelmine kord vastuseta jäänud küsimuse juurde, kas kõik on pidevalt muutuv või on midagi ka järjepidevat. Varasemalt olen jõudnud hea seoseni: „Et kuhugi jõuda, tuleb teha valikuid – et teha valikuid, pead teadma, kuhu tahad jõuda“. Muidu on nii, nagu Alice Imedemaal, kus ta maa alla jõudes küsib kassi käest, kas peaks pöörama vasemale või paremale. Kassi küsimisele, kuhu ta välja tahab jõuda, vastab Alice: „Ma ei tea täpselt, vahet pole“. Ja siis polnud ka kassil midagi muud vastata kui: „Siis pole vahet, kas lähed vasakule või paremale“.

Seega toetan ma jätkuvalt Collinsi Siilistrateegiat, mis veenvalt tõestab, et Suur Eesmärk peab ikka ka tänapäeva järjest kiiremini muutuvas maailmas väga järjepidev olema. Pidevalt otsivad ja arenevad on aga agiilsuse puhul tegevused ehk viis, kuidas eesmärgile samm-sammult lähemale jõuda.

Mida see siis täpsemalt tähendab? Päris hästi on stabiilsete ja dünaamiliste juhtimispraktikate eristus esitatud McKinsey joonisel. Siin on väga hästi välja toodud ka erinevad juhtimise valdkonnad: strateegia, inimesed, protsessid, struktuurid ja tehnoloogiad.

Protsessid sõltuvad organisatsioonist

Tahan veel märkida, et agiilsus on protsesside juhtimise viis, aga see iseenesest ei ole organisatsiooni juhtimissüsteem. Mõtlen juhtimissüsteemi all seda, kuidas organisatsioon on üles ehitatud (struktuur ja rollid), kuidas otsustatakse ning kuidas liiguvad info ja käsud. See juhtimissüsteem määrab, millisel moel igapäevane töö käib – kas agiilsust on võimalik rakendada või mitte.

Siin on hea näide tarkvara maailmast. Nii Sinu arvutis kui telefonis on palju erienvai rakendusi (programme, äppe), aga need kõik töötavad operatsioonisüsteemil (Windows, iOS, Andriod). See operatsioonisüsteem ongi organisatsiooni mõistes juhtimissüsteem.

Arvutis saame me aru, et programmi tööks peab seal olema vastav operatsioonisüsteem. Organisatsioonis me seda aga sageli ei arvesta. Agiilsus on organisatsioonis rakendus ja see ei lähe hästi käima näiteks staatilise hierarhilise organisatsiooni ülesehituse puhul. Agiilsus töötab kõige paremini holistilises organisatsioonis. See tähendab, et esmalt otsustatakse, mida soovime saavutada ja seejärel kujundatakse, millised inimesed ja milliste meeskondadena selle eesmärgi nimel koos töötavad.

Organisatsiooni struktuur võib olla regulaarses muutumises. Aga see ei toimi iseenesest – siin on vaja säilitada organisatsiooni sidusus ja selgus (kes, millega, millal tegeleb). Samas ei tohi organisatsiooni omavaheliste kooskõlastamistega üle koormata. Organisatsioon peab sünkroonis püsima ja selleks on vaja selgeid rutiine, aga sellest mõnes järgmises blogis.