Mitu % on Sinu meeskonna sooritusvõime?

Keskmine organisatsioon suudab edukalt ellu viia vaid 40% initsiatiividest – kas sellel sõelal mitte liiga suured augud ei ole, et edukalt vett tassida? Sa saad 3 minutiga hinnangu enda organisatsiooni sooritusvõimele – selle parandamine on aga pikem teekond ja sõltub peamiselt Sinu kui juhi tahtest!

Organisatsiooni sooritusvõime analoogina kasutame me sageli kasuteguri näidet füüsikast. Kasutegur on kasuliku energia ja seadmele antud koguenergia suhe. Näiteks elektripirni puhul on kasulik energia see, mis läheb valgustamiseks – vaid mõnikümmend aastat tagasi läks suur osa lambipirni kasutatud energiast lihtsalt soojuseks, kaasaegsete LED-pirnide puhul läheb aga valguseks tõesti peaaegu kogu energia.

Ja siit tagasi ärimaailma – kui suur osa Sinu organisatsiooni teadmistest ja energiast läheb tulemuse tootmisele ning kui palju kaob lihtsalt soojusena õhku? Siit tuleb aga kohe järgmine küsimus, kuidas ma seda organisatsiooni sooritusvõimet mõõdan? Keeruka mõõdikute ja aruandluse süsteemi rakendamine muutuks omakorda nii suureks koormaks, et odavam on leppida teadmatusega.

Organisatsiooni ressursside tulemusliku kasutamise hindamiseks töötas USA juhtiv HR instituut ghSMART enam kui 15 000 juhi uurimise tulemusena välja organisatsiooni sooritusvõime indeksi PoWeR-score. Alustati tõesti väga koormavast süsteemist, kus uuriti 650 tunnust – lõpuks jõuti välja aga ainult 3 küsimuseni!

Oleme seda USA-st pärit metoodikat viie aasta jooksul kasutanud paljudes Eesti ettevõtetes. Saame kinnitada, et see metoodika kehtib ja tulemused on Eestis täpselt sama halvad – kokku lepitud tingimustel suudetakse soovitud eesmärk saavutada vähem kui pooltel juhtudel. Küll aga on hea meel, et päris paljudes organisatsioonides on sooritusvõime hindamine andnud tõuke uueks arenguks – probleem on selgelt laual ja esimesed sammud, kuidas seda lahendada, on tegelikult meeskonnas sees olemas.

Mida see madal sooritusvõime siis tähendab? Eestis on alates sajandi vahetusest, kui oma riigi esimesed pingutused olid tehtud ja oleks tahtnud olla juba sama jõukas kui Lääne-Euroopa, muudkui rõhutatud, et Eestis on töö efektiivsus väike.

Kas Eesti organisatsioonides töötavad inimesed on siis laisad ja rumalad? Ei tahaks nagu nõus olla. Eestis töötatakse väga palju. Inimeste käest polegi nagu võimalik rohkem nõuda – nad on väga hõivatud, isegi ülekoormatud. Samas ei liigu organisatsioon tervikuna märkimisväärselt edasi.

Proovi kohe järele, kas see ka Sinu organisatsiooni puhul kehtib!

Vasta alltoodud 3 küsimusele. Hinda kogu enda organisatsiooni 10-punkti skaalal (1=ei kehti üldse; …; 10=kehtib täielikult)

P (priorities) – Meil on õiged, missiooniga seotud prioriteedid JA meie töötajad saavad ühtemoodi aru, mis meie prioriteedid on?

W (who) – Õiged inimesed on seotud õigete prioriteetidega JA meeskonna arendamine on pidev ja süsteemne tegevus?

R (relationships) – Meeskonna liikmed on pühendunud organisatsiooni missioonile ning üksteise edule JA info liikumine meeskonna sees ning üksuste vahel on koordineeritud?

Nüüd korruta saadud 3 numbrit omavahel läbi (P x W x R) ja jaga 1000-ga, saades niimoodi protsent-hinnangu enda organisatsiooni sooritusvõimele. Kas oled saadud tulemusega rahul?

Meie senised kogemused Eestis on andnud tulemuseks 10-45%. Kui tulemuseks on juba üle 300 punkti (st üle 30%), siis tunneme, et organisatsioon on üpris töövõimeline. Samas, mida Sa teeksid, kui tuleks välja, et Sinu auto mootor koliseb ja töötab ainult 30% efektiivsusega – kas keeraksid raadio valjemaks ja eiraks kolinat või võtaks ühendust eksperdiga ning püüaks parandada?

Soovitan Sul nüüd sama hindamine läbi viia enda järgmisel meeskonna koosolekul kõigi osalejatega. Aga kuna kraadimine iseenesest palavikku ei vähenda, siis tee veel 2 asja. Esmalt palu inimestel enda antud hinnet kommenteerida. Ja siis küsi, mis on see, mida peaks lähema 30 päeva jooksul tegema, et iga küsimuse hinne 1 punkti võrra paraneks. Siin on hea kasutada “alusta / lõpeta / jätka” liigitust, ja loomulikult mitte “tehtagu”, vaid mida mina ise saan ära teha. Kui siin väikeste sammude tegevuskava kokku lepite ja tagate, et need teoks ka saavad, hakkavad organisatsioonis ka suured asjad liikuma!

Seega, meil on piisav kogemus, et kinnitada – Sinu organisatsiooni sooritusvõime sõltub peamiselt 3 tegurist: prioriteedid, inimesed ja koostöösuhted. Koostöösuhetest kirjutasime pikemalt blogis Suhted, mitte võim kasvatavad Sinu äri. Muutust tuleb aga alustada prioriteedist, sest ainult ühine piisavalt tähtis eesmärk paneb inimesed tegelikult koostööd tegema. Ja organisatsioonile selge missiooni loomine on Sinu kui juhi vastutus. Juhina saad ennast arendada JuhtimisRetkel – kuni 8.märtsini koolitustasu 50% soodsam!

Ülal tehtud kiirtest võib tunduda subjektiivne. Nagu ikka on tegelik metoodika põhjalikum ja kõigile vastuse hinde-tasemetele on olemas täpsemad kirjeldused – küsi täpsemalt.